Aeg: planeerimisel jaanuar 2025. Koolituspäevad planeerimisel. Avame grupi siis, kui registreerub minimaalselt 6 soovijat. Koolitus registreerumiseks avatud.
Toimumise koht: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn. 12, Pärnu
Sihtrühm: Õppijad, kelle keeleoskuse tase vastab B2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õppijad, kes tahavad saada teadmisi ja oskusi eesti keele C1- tasemeeksami sooritamisest.
Eesmärk: Arendada mitte-eestikeelsete õppijate keeleoskust, viies neid tasemele, mis võimaldab sooritada riikliku keeleeksami C1 tasemel. Kursuse jooksul arendatakse kõiki nelja osaoskust: rääkimis-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisoskust.
Nõuded õpingute alustamiseks: Eesti keele oskus vähemalt B2 tasemel (Haridus- ja Noorteametis sooritatud vastava taseme eksami tunnistus) või eelmainitud tunnistuse puudumisel koolitatavate keeleoskustaseme hindamine pakkuja poolt kohapeal (ettevõttesisene kirjalik tasemetest, mis kinnitab tema õpingute alustamist C1-taseme rühmas). Tasemetest on koostatud lähtuvalt https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase ülesehitusest ja õppematerjalidest. Eesti keele B2-taseme tasemeeksam põhineb käsiraamatu „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“ B2-taseme kirjeldusel, vastavalt kirjeldustele toimub eksamitöö hindamine. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Kõik osaoskused on võrdse kaaluga, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Iga osaoskus annab maksimaalselt 25% lõpptulemusest.
Maht: 500 tundi (240 tundi kontaktõpet ja 260 tundi iseseisvat tööd)
Õpiväljundid:
Koolituse tulemusena omandab õppija C1-taseme keeleoskuse ning on suuteline sooritama riiklikku C1-taseme eksamit. Õppija saab hakkama igas keelekasutuse valdkonnas avaliku elu, isikliku elu, töö-, tervise-, elukeskkonna, majanduse, kultuuri, vaba aja, inimestevaheliste suhete ja hariduse valdkonnas.
Kuuldu mõistmine
Mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel, keerukal ning ka võõral teemal isegi siis, kui selle ülesehitus ei ole selge ja kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse. On võimeline jälgima pikka juttu isegi siis, kui selle ülesehitus ei ole selge ja kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse. Saab suurema vaevata aru teleprogrammidest ja filmidest.
Loetu mõistmine
Loeb ja saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripära. Mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid tekste olenemata sellest, kas need kuuluvad tema asjatundmuse valdkonda või mitte, kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Loeb sihipäraselt ja kriitiliselt ning valib endale sobiva lugemisstrateegia.
Rääkimisoskus
Esitab keerukal teemal selgeid üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid, seob allteemasid, arendab seisukohti ja lõpetab teema arenduse sobiva kokkuvõttega. Väljendab end ladusalt ja spontaanselt. Valdab rikkalikku sõnavara, saab sõnavara lünkadest üle kaudse väljenduse abil. Rääkimisoskusel on kaks tahku: oskus pidada asja- ja olukohaselt suulist dialoogi ning oskus esineda või pidada muud monoloogi.
Kirjutamisoskus
Kirjutab keerukal teemal selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutab seejuures olulist, toetab oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetab sobiva kokkuvõttega. Suhtleb lugejaga paindlikult ja tulemuslikult. Kirjutusoskus on võime isiklikel, õpi-, töö või avalikel eesmärkidel luua endale olulise žanri kirjalikke tekste, sidudes neid teiste tekstidega. Kirjutab kirja, essee või aruande keerukal teemal ja tõstab esile olulise.
Koolituse teemad:
Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel, eestikeelse väitlusoskuse edendamisel ning grammatikapeensuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja pikemaid kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda keerukamaid ajakirjanduslikke, ametialaseid ja erialaseid tekste, tänapäeva eesti proosakirjandust ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega. Rääkimis-, arutlus- ja väitlusoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:
Isikututvustus Enda tutvustamine vastavalt suhtlusolukorrale: elulugu, hariduskäik, tegevusala, elukutse valik, perekond ja sugulased (rollid peres, vanemate roll, tööjaotus, põlvkondade side, väärtuskasvatus, peretraditsioonid, kodukultuur, armastus, abielu, lapsed).
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht Majapidamine ja kodutööde tegemine, naiste-meeste rollid. Tööpäev, aja planeerimine. Probleemolukorrad ning nende lahendamine. Kodu ja koduümbrus (valik, plussid-miinused, plaanid jm). Kodu ja elamistingimused, kinnisvaraturg (kinnisvaratehingute ja kinnisvara haldamisega seotud info, turvalisus, kindlustus).
Haridus Omandatud haridus, eriala. Haridussüsteem ja õppimisvõimalused. Täiendkoolitus ja ümberõpe. Keelte ja arvuti õppimine. Õppimine välismaal. Õppemaks, õppelaen. Hariduse maksumus. Elukestev õpe. Haridusmuudatused.
Töö Töökoht (asutuse ja tööalaste tegevuste tutvustamine), elukutse ja amet. Töökohustused. Töötaja õigused ja kohustused. Töökeskkond ja tingimused. Karjäär ja eneseteostus. Töö otsimine, töökonkurss, tööintervjuu, koolitused. Tööhõive (tööturuvõimalused, tööpuudus, tööjõupuudus, palgapoliitika, ületunnitöö, töölähetus, töökeskkond). Suhted kolleegidega töökollektiivis. Suhtlemine klientide ja partneritega. Läbirääkimised. Tööprobleemid ja nende lahendamine. Töökoosolekud (planeerimine, läbiviimine ja juhatamine). Karjääri planeerimine, edutamine. Juhtimine ja meeskonnatöö.
Vaba aeg, reisimine ja kultuur Filmi-, teatri, ja kontsertide repertuaar, muusikastiilid, lauljad, ansamblid, muuseumid, näitused, raamatukogud jm kultuuriüritused, eelistused, arvustused. Internet, linnaruum, ehitised, haljastus. Meedia (TV ja raadiosaated, ajalehed ja ajakirjad, internet). Sportimisvõimalused ja spordiüritused: tervise-, rahva-, tippsport. Harrastused, harrastuste vajalikkus. Puhkuse veetmise viisid ja võimalused. Reisikuulutused, reisimarsruudi koostamine. Info hankimine. Majutus ja toitlustamine. Lemmikpaigad Eestis ja välismaal. Vaatamisväärsused. Reisielamused. Reisiprobleemide lahendamine. Eesti kultuur ja kultuuritegelased. Eesti ajaloo tähtsündmused ja -isikud.
Kaubandus, teenindus ja transport Kaubandus ja ostuvõimalused. Tarbija õigused, tarbijakaitse. Finantsteenused (pank, pangatoimingud, internetipank, makseviisid, järelmaks, laen, liising, kindlustus). Toidukaubad ja tarbekaubad, kasutusjuhendid. Reklaam. Side- ja infoteenused. Liiklus (liikluskultuur, era- ja ühistransport, teede korrashoid). Transpordisüsteem, eelised ja puudused. Liiklusolukord.
Toitumine Toitlustusasutuste eelistused. Erinevate rahvaste köögid. Toitumisharjumused. Tervislik toitumine. Toiduvalmistamine.
Tervis ja heaolu Tervishoid, töötervishoid. Terviseprobleemid, nende põhjused, ennetamine, arstiabi. Alternatiivmeditsiin, loodusravimid. Vaktsineerimine. Tervislikud eluviisid. Läbipõlemine. Rekreatsioon.
Ühiskond, suhted ühiskonnas Riik ja ühiskond (riigi ja riigiasutuste rollid). Kaitsevägi, teenistus kaitseväes. Asjaajamine ametiasutustes. Majanduselu ja ettevõtlus. Tööhõivekeskused, töötus. Euroopa Liit. Uudised Eestis ja maailmas. Aktuaalsed ühiskonnaprobleemid (poliitika, tööstus, põllumajandus, infoühiskond, politsei ja kohtusüsteem, haridus jm). Seadused, õigused ja kohustused. Maksusüsteem. Erakondade seisukohad.
Keskkond Tarbimine ja keskkonnahoid (jäätmekäitlus, säästlik eluviis, elukeskkond, taaskasutus). Heategevus (vabatahtlike tegevus, varjupaigad, suurpered, puuetega inimesed). Sotsiaalsed probleemid (narkomaania, kodutud). Kodukoha loodus ja vaatamisväärsused. Eesti loodus, looduse ja keskkonna kaitse. Ilmastik ja kliima, aastaajad. Maa ja linn, keskkonnaprobleemid, säästlik eluviis. Rahvastik.
Igas õppetunnis arendatakse eesti keele alaseid teadmisi ja oskusi, pannes põhirõhu töösituatsioonides vajaminevale keelele. Autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuuri kontekstiga. Iga õppeteemaga käib kaasas ka vastavasisuliste eksami testide lahendamine. Grammatika omandatakse keele osaoskuste kaudu. Seletusi antakse vajaduse korral ja vastavalt õppijate vastuvõtuvõimele. Keelestruktuurid ei ole seotud konkreetsete teemadega, vaid neid omandatakse selle järgi, kuidas nad tasemekohases loomulikus keeles esinevad. Samade struktuuridega tegeldakse korduvalt eri teemade juures, mis tagab nende parema omandamise.
Üldmõistete väljendamine (objektid ja mõisted, tegevused ja protsessid, omadused ja seisundid, hulk ja määr, aeg ja ruum, suhted ja seosed);
mitmuse käänded;
sihitis;
rektsiooni valikud ja olulisemad rektsiooni erinevused;
tegusõnad (Täis- ja enneminevik. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad);
ühendsõnade ja väljendite rohkus;
kaassõnad;
aja-, viisi- ja seisundimäärsõnad;
põhi- ja järgarvsõnade erivormid, hulk ja määr;
keeleline korrektsus ja õigekiri;
kirjavahemärkide tarvitamine ja sidesõnad;
lauselühendid;
antonüümid, sünonüümid ja paronüümid;
lauseehituse mallid, sh lause liigendatus ja pikkus;
oskussõnavara laiendamine, eeskätt erialane;
juurdunud vigade parandamine;
idioomid, fraseologismid, argikeeleväljundid ja lühendid;
vestlus- ja kompositsioonimallid (eravestlus, ametikõne, ettekanded, ametlik kirjavahetus). Seletuskiri
Keele funktsioonid Teabevahetus, hoiakute ja suhtumiste väljendamine ja mõistmine (võime avalikus, töö- ja haridussfääris infot hankida; kasutusjuhenditest, käitumis- ja tegevusjuhistest arusaamine; ladus ja sundimatu küsimustele vastamine; töö edendamine teistelt arvamuse küsimisega; vihjelise keelepruugi kasutamine, peente nüansside tabamine, pisemate detailide hankimine kirjalikest allikatest), keeleline mõjutamine ja tekstikriitika (tabada kiiresti, kas tekst on asjakohane; aru saada sõnastamata nüanssidest; juhendite ja juhiste hoiatustest arusaamine; teiste kaasamine vestlusse; keerukal abstraktsel teemal väitlemine; sundimatu küsimustele vastamine) ning sotsiaalsete suhete reguleerimine.
Grammatika Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad;
• arvsõna põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine;
• asesõna käänamine ja ühildumine nimisõnaga;
• tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid; kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad;
• ees- ja tagasõnad, kaassõnad;
• muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed;
• lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid;
• küsisõnad. Lõpueksam ja tagasiside.
Maksumus: 2376€/ osaleja (sisaldab koolitust ning õppematerjale)
Nõuded õpingute lõpetamiseks: lõpetaja saab vormikohase täiendus- ja ümberõppe teenistuse poolt väljastatud tunnistuse koos akadeemilise õiendiga kui ta:
1. on läbinud minimaalselt 70% ulatuses õppekavas olevad teemad ning saavutanud püstitatud õpiväljundid.
2. sooritanud positiivsele tulemusele lõputesti.
Lõputesti koostamise aluseks on https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#c1-tase . Eksami testis kasutatavad keelekasutusolukorrad hõlmavad järgmisi valdkondi: isiklik elu, avalik elu, töö, haridus. Paljudesse situatsioonidesse võib olla kaasatud rohkem kui üks valdkond. Eksamiülesanded hõlmavad järgmisi laiu teemaringe: isikuandmed, maja ja kodu, ümbruskond, igapäevaelu, vaba aeg ja meelelahutus, reisimine, suhted teiste inimestega, tervis ja kehahooldus, haridus, sisseostude tegemine, söök ja jook, teenused, kohad, keel, ilm. Eesti keele C1-taseme eksam põhineb käsiraamatu „Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus“ (Krista Kerge, Haridus-ja Teadusministeerium ja Tallinna Ülikool, 2008) C1-taseme kirjeldusel. Testiga kontrollitakse nelja osaoskust – kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist, suuline osa rääkimist. Kokku on võimalik testi eest saada 100 kaalutud punkti. Ülesannete eest saadud punktid kaalutakse nii, et iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab 60 protsenti võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti.
Hindamismeetod:
Koolitaja poolt koostatud lõputest.
Lõpueksamis kontrollitakse nelja osaoskust:
1) kuuldu mõistmine (kuulamine);
2) loetu mõistmine (lugemine);
3) kirjutamine (kirjutamine);
4) rääkimine (rääkimine).
Kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kontrollitakse kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt (suuline osa sisaldab tööalase tegevusvaldkonnaga seotud teemasid).
Hindamiskriteerium:
Omandatud õpitulemust hinnatakse kirjaliku testi ja suulise vestluse käigus 100 palli süsteemis. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise, kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse õpiväljundite omandamist. Eksam on sooritatud, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.
Koolituse lõpetamisel väljastatav dokument
1. Lõpetaja saab vormikohase täiendus- ja ümberõppe teenistuse poolt väljastatud tunnistuse koos akadeemilise õiendiga kui :
● isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid ja koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust.
2. Lõpetaja saab vormikohase täiendus- ja ümberõppe teenistuse poolt väljastatud tõendi koos akadeemilise õiendiga kui :
● isik ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid ja koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust.
Grupi suurus: miinimum grupp koolituse avamiseks 6 õppijat. Grupi komplekteerumisel täpsustab koolitusjuht koolitatava osalemissoovi ning edastab koolituse ajakava ning toimumiskoha.
Tasumine ning loobumine: osaleja kinnituse ning grupi komplekteerumise järgselt edastatakse Teile sellekohase kinnitusega koolitusarve (v.a. Eesti Töötukassa kliendid). Hilisemal koolitusest loobumisel kuulub tasumisele 100% koolituse maksumusest (va erijuhtudel).
Lektor:
Heili Västrik, Koolitajal on kõrgharidus, ta on lõpetanud vene filoloogia eriala Tallinna Pedagoogilises Instituudis, hiljem Tallinna Pedagoogikaülikoolis saksa keele õpetaja eriala ning juhtimisalase koolituse. Lisaks on lõpetanud ANDRASe koolitus Täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutsekvalifikatsiooni kursuse ning andragoogika kutseõpetaja täiendkoolituse. Heili Västrik töötab Pärnumaa Kutsehariduskeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Alates aastast 2004 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse eesti keele koolitaja muukeelsetele õppijatele (vene keele baasil). Õpetab eesti keelt tasemetel A1- B2. Keeleinspektsiooni poolt atesteeritud ning tunnustatud koolitaja. Löönud kaasa lektorina paljudes Eesti Töötukassa poolt korraldatavates eesti keele koolituse hangetes. Alates aprillist 2022 oli lektoriks mitmele grupile ukrainlastele. Pikaajaline kogemus täiskasvanute koolitamisel.
Koolitusjuht: Gerli Ollino, PKHK täiendusõppe koolitusjuht, 4451968; 5014291, e- post